Ehkki krevettide müügikohti pole siinmail palju, kaunistavad krevetiakvaariumid Eestis sadu või isegi tuhandeid kodusid. Kuna krevetid on väga liikuvad, poevad taimede ja dekoratsioonide vahele peitu ning paljunevad kiiresti, on enamasti raske loendada, mitu krevetti ühes akvaariumis parasjagu elab. Näiteks üsna väikese, 40-liitrise akvaariumi jaoks peetakse ideaalseks koguseks kuni 50 krevetti, ent neid on seal pahatihti ka hulga rohkem. Sealjuures pole tegemist mõistagi selliste roosakas-oranžide isenditega, nagu toidukaupluste kalaosakonnas müüakse, vaid hoopis kirevama valikuga. Krevette võib leida kõikvõimalikes erinevates värvitoonides, alates erkkollastest ja tumesinistest ning lõpetades läikivroheliste ja puna-valgetriibulistega. Ning nad on toidupoekraamist ka palju pisemad, enamasti 1,5-3 cm pikkused.

“Krevette ostetakse järjest rohkem,” kinnitab Eesti suurima akvaristikale spetsialiseerunud kaupluse Kalake esindaja Irma Lääts. Tema sõnul on kõige populaarsemad läbipaistvad amano krevetid, sest neid saab oma piisava suuruse tõttu pidada koos erinevamate kaladega ning nad on ka tublid vetikasööjad, aidates seeläbi akvaariumit puhtana hoida. Amanod on ka üsna soodsa hinnaga – üks krevett maksab 4,5 eurot. Üldjuhul jäävad erinevate krevettide hinnad Eestis 3 ja 20 euro vahele, aga välismaalt võib endale tellida ka näiteks sajaeurose merevaigukarva Ebitengu Aurumi. Lisaks kauplustele käib vilgas müük ka krevetipidajate endi vahel, kes oma  ülerahvastunuks muutunud akvaariumit aeg-ajalt harvendama peavad ja kõige tavalisemaid krevette isegi päris tasuta loovutavad.

Vähem aega, vaeva ja raha

Tartlanna Katrin Kelpman alustas krevettide pidamist ühe kõige pisema akvaariumi ja 15-20 väikese tegelasega, ent nüüdseks on tal akvaariume kolm ning krevettide täpset kogust ei oska ta enam öeldagi. Ühes akvaariumis elavad tumesinised krevetid Blue Diamondi tõust ning kahes ülejäänus on kirju bukett krantse ehk segaverelisi, kes on sündinud omavahel paaritunud erivärviliste kirsskrevettide järeltulijatena.