Kuna lemmikloomade kiibistamine on paljudes omavalitsustes jätkuvalt vabatahtlik, pole paraku ka lootust, et kaotsiläinud koerte ja kasside leidmine kergemaks muutub. Miks kiibid kõikjal kohustuslikud ei ole?
Kasside kiibistamine on nõutav vaid 41% omavalitsustest, kusjuures mitmel pool kehtib see käsk pelgalt õues käivate kiisude kohta ning toakassid on kiibinõudest priid. Seevastu koerte kiibistamist nõuab 80% omavalitsustest, aga neist iga neljas lepib ka looma kõrvalestale tätoveeritud registreerimisnumbri, kaelarihmale kinnitatud omaniku telefoninumbri või muu sarnase tunnusega.
Eesti seitsmes erinevas paigas kodututele loomadele ulualust pakkuvasse Varjupaikade MTÜsse eelmisel aastal sattunud koertest oli kiibistatud 41%, Tallinna varjupaika jõudnutest aga lausa 63% ning tänu sellele jõudis sealt ka kõige rohkem koeri oma kodudesse tagasi. Kassidega oli olukord palju nukram – vaid 5% mullu varjupaikadesse viidud kiisudest oli kiibiga. Tõsi, 2019. aastal oli seis veelgi kehvem ning Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuhi Anni Anete Mõisamaa sõnul kandis toona kiipi vähem kui 3% nende hoole alla sattunud kiisudest.