“Kiibistamine peaks kindlasti olema kohustuslik kõikides kohalikes omavalitsustes nii koertele kui ka kassidele,” rõhutab Eesti Loomakaitse seltsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Agnes Blank. “Kui lemmik läheb kaduma ja tal puudub kiip, siis on omaniku leidmine väga raske. Registreeritud kiip aitab lemmikul kiiresti koju jõuda ja vähendab hulkuvate loomade arvu tänaval. Ka siis, kui omanik on koera või kassi tänavale visanud, saab tänu kiibile peremehega ühendust võtta, vastutust nõuda ja lahendus leida.”

Jõgeva maakonna Jõgeva valla elanikud peavad oma koerad kiibistama, kassidele see nõue ei laiene. Valla avalike suhete spetsialisti Marge Tasuri põhjendusel on kasside tegelikku arvu ja asukohti keeruline hoomata, mistõttu on kiisude kiibistamine praegu vaid soovituslik, mitte kohustuslik. Ka Põlva maakonna kõigis kolmes vallas on koerte kiibistamine nõutav, kassidel mitte. Kanepi vallavalitsuse kultuuri ja avalike suhete nõuniku Kerli Koore sõnul võeti sellise otsuse langetamisel arvesse kiibi paigaldamiseks vajalikke kulutusi ning naaberomavalitsuste koerte ja kasside pidamise eeskirju.

Harjumaal Anija vallas pole kohustust ühtegi käpalist kiibistada. Valla majandusspetsialisti Tõnu Kirvese sõnul on omavalitsus varem toetanud kampaaniate korras nii lemmikloomade steriliseerimist ja kastreerimist kui ka kiibi paigaldamist, kuid erilise eduta.

“Meie praktika näitas, et kui vald maksis kiibistamise eest, kasutasid seda võimalust need üksikud loomaomanikud, kes on niigi vastutustundlikud ja oma lemmikuid hulkuma ei lase,” nendib Kirves. “Kuigi kampaaniat tehti nii kohalikus lehes kui Facebookis ning see leidis vastukaja ka loomakaitsjate seas, siis loomaomanike huvi eriti suur ei olnud ja tulemusi sisuliselt ei andnud.”

Loomaomanikud, kes on oma neljajalgsed sõbrad korralikult kiibiga varustanud, peaksid aga kontrollima, kas nende lemmik seejärel ka registrisse kanti. 

“Registreerimata kiibist ei ole kasu – sellisel juhul pole kiibinumber seotud ühegi nime, asukoha ega telefoninumbriga,” tõdeb Agnes Blank.