Milline on elu ligi tosina kassiga, kellest enamik vajab igapäevast tohterdamist ja pidevat tuiskamist loomakliiniku suunas? Harjumaal Jüris elav Raul Allikvee teab seda hästi, sest päris terveid kiisusid tema hoiukoju ei satugi.

Hiljemalt kell kolm öösel hakkab tramburai pihta. Keegi kraabib magamistoa suletud ust, keegi näub vaevatud häälega, vähemalt kaheksa käppa kihutavad põntsudes mööda põrandat, keegi kräunub. Raul Allikvee (48) üritab kõigest väest edasi magada, aga see ponnistus on ilmselgelt nurjumisele määratud. Ta suudab kurti teeselda parimal juhul poolteist-kaks tundi ning astub siis unesegasena oma saatusele taas vastu – 11 kassi tervitavad magamistoa avanevat ust varjamatu rahuloluga. Liiv lendab kastidest välja ja raevukad kräunatused teevad kõrvadele haiget.

“Nad käituvad hommikuti nii, nagu poleks viimased 200 aastat raasugi süüa saanud ning jääksid ellu vaid siis, kui ma lähema paari sekundi jooksul kausid täis paneks,” muigas Raul.