Meeleheitlik hädakisa kostis mullusel hingedepäeval ühe Tallinna üheksakorruselise kortermaja hoovist uskumatult kaugele. Pidigi kostma, sest pisike koer võitles seal sõna kõige otsesemas mõttes oma elu eest.

Mees ja naine, pealtnäha mitte just kõige kainemas olekus, olid sel pealelõunal oma kräsukarvalise koeraga õue tulnud ning loomakese peale miskipärast väga vihased. Ühtäkki hakkas ta saama hoope nii käte kui ka jalgadega, teda rebiti kõrgele õhku ja visati rantsatades tagasi maapinnale. Koerake karjus, värises ja niutsus, aga põgenejat temast paraku enam polnud. 

Möödakäijaid oli, aga sekkumiseks polnud neist kellelgi tahtmist või julgust. Kuni üks naine lõpuks nuttes politseisse helistas ja palus neil looma päästma tulla.