Kuueaastane Maru näeb välja ohutu ja nunnu, justkui mõni mänguasi. Tegelikult peaks koer olema kõigi narkomaanide ja uimastitega kaubitsejate hirm, sest teda on treenitud just narkootikume otsima ning leidma. Maru kuulub Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna ridadesse ning käib koos oma peremehe, vanemkomissar Silvar Rattasega korralikult graafiku järgi tööl. 

Rattast sai koeraomanik üsna kogemata. Lapsepõlves tal koera ei olnud ning oma politseikarjääri algaastatel töötas mees hoopis piirivalves. Kuni sai pakkumise koerajuhiks hakata ning tundis, et võiks tõesti midagi muud proovida.

Nii tuli tema ellu esimene koer, ühest Rootsi kasvandusest pärit springerspanjel, keda Rattas peenema sünninime Fageljägarens Buzzardi asemel lihtsalt Pätiks hakkas kutsuma. Mis parata, kui kutsikaohtu koer igasuguseid lõbusaid pättusi korda saatis. Kõigest hoolimata kasvatas Rattas Pätist tubli narkokoera, kes kümmekonna aasta jooksul avastas rohkelt meelemürke ja pälvis palju tunnustust. Enne Päti erruminekut sõitis Rattas samasse koertekasvandusse uue hoolealuse järele – tavaliselt võetaksegi niinimetatud mantlipärija paar aastat enne eelkäija pensionipõlve.