Isegi tavalistel perekoertel esineb sageli pingetest tingitud probleeme – armas kutsa käitub imelikult, on agressiivne, näksab lapsi, kardab kõike ja haugub iga asja peale. See paneb mõtlema, kas tegin ikka õigesti, et koera üldse võtsin. Siin tulebki appi koerte käitumisnõustaja ja terapeut Monika Sulengo, kes toetab koeri biofeedback-meetodiga.

Selgitage võhikule, mida biofeedback- meetod endast kujutab.
See põhineb kvantfüüsikal – kõikjal meie ümber on nähtamatud energiad oma sagedustega. Teraapia tasakaalustab neid sagedusi. Kui midagi on tasakaalust väljas, tekivadki pinged, mis lemmiklooma käitumist mõjutavad.

Kasutan L.I.F.E biofeedback-aparaati. Koerale pannakse anduritega tekk peale, mis hakkab pingeid otsima, mõõdab koera energia võnkesagedusi. Stressivabal koeral on see 85 kuni 100, probleemidega koeral alla selle. Programmist valin probleemi, mida mõjutada soovin. Protseduur kestab tund aega ja seda võiks teha korra kuus ning vähemalt kolm korda järjest.

Millal peaks muretsema hakkama, et mu koer on stressis?
Stress väljendub käitumises. Üks märk on hirm: kui muidu on koerad uudishimulikud, siis stressis loom on kartlik ja kogu aeg hirmul. Teine märk on pidev ja lõputu haukumine. Tihti väljendub stress ka agressiivsuses, näksamises, aga mõnel juhul näiteks käppade intensiivses lakkumises või saba taga ajamises.

Kust need stressis ja probleemidega koerad üldse tulevad?
Varjupaika sattunud või mõne trauma läbi elanud koer on stressis, sest sageli on neid väärkoheldud. Paljud kutsikad ongi loomu poolest pelglikud ja vajavad rohkem toetust. Stressis võib aga olla ka tavaline perekoer. Inimesed ise põhjustavad teadmatusest oma koertele stressi. Näiteks kaelarihmast sikutades võib koer haiget ja tema kaelapiirkonna organid kahjustada saada. Valu põhjustab hirmu, mis omakorda stressi. Parem oleks trakse kasutada, mis ei tekita ebamugavust, valu ega sega liikumist.

On palju pisikesi koeri, nagu chihuahua’d, york’id jne, keda kantakse kogu aeg süles või kotis. Kui nüüd sellist koera mõni võõras nunnutama läheb, võib koer inimesi karta ja hirmust näksata. Kui sülekoer maha panna, siis võib juhtuda, et normaalse kõndimise asemel ta “tipib”, sest pole õppinud tasakaalu hoidma ja korralikult käima. Kui ta aga kogu aeg omaniku poole üles vaatab, on kaelalihased pidevalt pinges, mis omakorda tekitab valu. Kõik see on koerale stress. Tal on oma vajadused: piisavalt liikuda ja nuusutada, sotsialiseeruda. Kui aga koeraga liiga palju tegeletakse ja ta üldse puhata ei saa, siis seegi tekitab stressi.

Kas võiks öelda, et näiteks hurt on suurem stressaja kui retriiver, on tõugudel vahet?
Vahet pole, koera olemus on ju ikka koera olemus. Stressi tekitavad erinevad olukorrad, ka omaniku käitumine. Koerale on eluliselt vajalik ka ilma rihmata vabalt ringi joosta, selle käigus õpib ta palju – tasakaalu hoidma, erinevate käppade liikumist, nuusutama, kurve välja võtma, üle puude hüppama jne. Ka kontakt teiste koerte ja inimestega on arengu mõttes tähtis.

Kuidas oma koera stressist säästa?
Biofeedback-teraapias on peremehel oluline roll. Räägin neile, kuidas koera käitumist jälgida ja temaga tegeleda. Kõike, mida koer kunagi on kogenud ja õppinud, temalt enam ära võtta ei saa. Katkiste koerte olemasolev muster tuleb “ümber kirjutada”, õpetada uus käitumine peale. See nõuab peremehelt palju aega, aga teraapiaga saab neid koeri toetada ja tulemus on oluliselt kiirem.

Vaata rohkem infot Miira Teraapiad lehelt. 
Koera käitumisprobleemide korral võta ühendust terapeudiga monika@caramira.ee või 56565141.