Koera treenimine on oluline selleks, et elu lemmikuga kulgeks rahulikult ja probleemivabalt. Lemmiku treenimiseks on võimalusi palju ning üks neist on elektrilised treeningrihmad, mille abil saab omanik koeraga suhelda. 

Mida kujutab endast koera elektriline kaelarihm?

Koerte elektrilised kaelarihmad jagunevad kolme kategooriasse: raadiopiire mida kasutatakse selleks, et lemmik ei pääseks koduaiast plehku; autonoomne haukumisvastane rihm ning puldiga treeningrihm. Siin teeme lähemalt tutvust just viimase variandiga.

Puldiga koera treeningrihm koosneb kolmest osast: puldist, kaelarihmast ja seadmest, mis kinnitatakse kaelarihmale.

Milleks neid kasutatakse?

Puldiga treeningrihm on tihtipeale kasutusel abistava vahendina koerte kuulekustreeningutel või probleemkäitumise lahendamisel. See on üks lisaviis oma koeraga suhtlemiseks. 

Korrektsiooniimpulss, mis on puldiga kaelarihma üks funktsioonidest, on oma olemuselt negatiivne tagasiside. Paralleel inimeste maailmast on näiteks turvavööta autosõidu korral kostuv häiriv helisignaal, mis lõpeb, kui kinnitad turvavöö. Ka selle näite puhul on tegemist negatiivsel tagasisidel põhineva mõjutusmehhanismiga: auto häiriv piiksumine lakkab, kui saavutatakse soovitud käitumine. 

Täpselt sellise efekti saavutamiseks kasutatakse koerte treenimisel puldiga treeningrihmasid. Negatiivse ja positiivse tagasiside (maiused, kiitus, mänguasjad) kombineerimine loob head tingimused selleks, et koer õpiks ja õpitu ka meelde jääks.

Puldiga treeningrihma saab kasutada distantsilt või mürarikkas keskkonnas käskluse andmiseks. Sellist rihma kasutavad näiteks jahimehed, et oma koer metsas enda juurde tagasi kutsuda. 

Kuidas see töötab?

Puldiga treeningrihmadel on kolm peamist funktsiooni: helisignaal, vibratsioon ja elektriline impulss. Kui omanik vajutab kaugjuhtimispuldilt helisignaali nuppu, saadetakse puldist välja raadiosignaal, mille võtab vastu koera kaelarihmale kinnitatud seade, millest kostub helisignaal. Samal põhimõttel toimib ka vibratsioon ja elektriline impulss. 

Sõltuvalt treeningrihma mudelist varieerub tööraadius ehk distants kaugjuhtimispuldi ja vastuvõtja vahel mõnekümnest meetrist mitmete või isegi mitmekümnete kilomeetriteni. 

Kui tugev on impulss?

Koera treenimisel kasutatakse kõige madalamat võimalikku impulssi, millele koer reageerib. Õige impulsitugevuse leidmiseks viib omanik koera rahulikku ja harjumuspärasesse keskkonda ning rahustab koera vajadusel maha. Seejärel kinnitab omanik koerale rihma kaela, vajutab madalaima impulsi taseme nuppu ning jälgib koera reaktsiooni.

Tavaliselt reageerib koer kõrvade liigutamisega, pea pööramise, keele limpsamise või oma asukoha vahetamisega. Kui koer ei reageeri, tuleb kontrollida, kas kaelarihma kontaktid on ikka koera nahaga kontaktis. Seejärel valib omanik järgmise taseme ja kordab protsessi seni, kuni koer reageerib.

Koerale sobivat impulssi saab edaspidi kasutada rahulikus treeningkeskkonnas. Keerulisemates tingimustes nagu näiteks pargis, kus on segajaid teiste loomade, lindude ja inimeste näol palju, kasutatakse reeglina paar astet kõrgemat taset. Seega mängib keskkond siin olulist rolli. Ka vibreeriv mobiiltelefon äratab kontserdil oluliselt vähem tähelepanu kui vaikse raamatukogu laua peal.

Kas loomal on valus?

Rahuliku keskkonna impulsitaset võib omanik julgelt ka omal nahal proovida. 40 eri impulsitugevusega rihma puhul hakkab inimene midagi tundma alles kümnenda astme juures, mis on enamasti ka koerale täiesti piisav.

Milleks siis need ülejäänud 30 taset? Koerad on erinevad ja mõni on tundlikum kui teine. Suuremat taset võib minna vaja erinevates ohtlikes olukordades, mil koer tormab ootamatult liiklusesse, või hakkab mürgise maoga arveid klaarima. Sellises olukorras on koera tähelepanu saamiseks tarvis tugevamat impulssi.

Neid olukordi on muidugi alati targem ennetada, sest ei saa kuidagi väita, et suuremad impulsid oleksid loomale meeldivad. Videoid sellest, kuidas inimesed rihma oma kaelal katsetavad, leiab YouTube’ist palju. Reaktsioonidest on selge, et tugevamad impulsid on küllaltki ebameeldivad. Selliste videote põhjal võib jääda mulje, et koer kogeb rihma kandes sama, aga tegelikult tuleb looma peal kasutada madalaimat võimalikku impulssi, millele ta reageerib. Kui koer impulsi saamise hetkel kiunatab, oli see juba liiga tugev. 

Vastuseis elektrilistele kaelarihmadele

Elektrilised kaelarihmad tekitavad omajagu poleemikat ning jagavad loomaomanikud kahte leeri: need, kes on kategooriliselt rihmade vastu ja need, kes leiavad, et rihma kasutamine on iga omaniku vaba voli. 

Mitmed rahvusvahelised loomakaitseorganisatsioonid nagu PETA ja RSPCA (Kuninglik loomade julmuse ennetamise ühing, mis tegutseb Inglismaal ja Walesis) on väitnud, et elektrilised kaelarihmad põhjustavad nahal põletust ja südamelihaste fibrillatsiooni. Need väited ei ole aga seni kinnitust leidnud ning 2002. aasta kohtuistungil selgus, et RSPCA esindajad on tõendeid võltsinud.

Müüt 1: elektriline kaelarihm põhjustab põletust

Elektrilised kaelarihmad ei tohi koera nahka kuidagi ärritada ega põletada. See võib juhtuda vaid siis, kui omanik on pannud rihma loomale liiga tugevalt kaela ümber. Tekkinud surve häirib kontaktide all olevate kudede verevarustust ning põhjustab nahale kahjustuse. Lahendus on panna rihm loomale kaela veidi lõdvemalt, aga ikkagi nii, et kontaktid oleksid naha vastas. 

Jälgida tuleb ka seda, et rihm oleks koeral kaelas võimalikult lühikest aega – see on ikkagi mõeldud ainult treenimiseks. Kindlasti ei tohi elektrilise rihma külge kinnitada jalutusrihma, sest kontaktide hõõrdumine võib nahka kahjustada. Infektsioonide vältimiseks tuleb pärast rihma kasutamist puhastada nii rihma ennast kui koera kaela.

Müüt 2: treeningrihm on laiskadele inimestele

Elektriline treeningrihm on ennekõike lisavahend, mis aitab omanikul ja koeral treeningu eesmärke kergemini saavutada. See ei ole võluvits, mis koera hetkega hästi käituma paneb. Koera võttes võtab inimene endale ühtlasi kohustuse tema eest võimalikult hästi hoolitseda ja ka elektrilise kaelarihma puhul tuleb lemmiku koolitamise alla panna ohtralt töötunde. Olgu selleks siis aeg, mis kulub enda teadmiste arendamiseks või koera õpetamiseks – koer laisale inimesele ei sobi. 

Müüt 3: treeningrihma kasutavad sadistid

Enamik koeraomanikke armastab oma lemmikut ega taha talle kuidagi haiget teha. Kahjuks leidub ka selliseid, kes oma looma kuritarvitavad, aga selleks ei lähe neil tarvis elektrilist treeningrihma. Korralik treeningrihm maksab mitusada eurot – ei ole tõenäoline, et mõni sadist koerale haiget tegemiseks sellise summa kulutab, kui selleks on sadu teisi variante. 

See, et treeningrihma on võimalik kuritarvitada, kasutatakse sageli argumendina, et need ära keelata. Kuritarvitada saab kahjuks kõike – kasvõi tavalisi tööriistu –, aga me ei hakka neid ju sellepärast ära keelama. Elektriline treeningrihm ei ole ohtlikum kui inimese enda käsi ja ei tasu arvata, et mõni sadist rihmade keelamise korral oma looma rahule jätab.