Uudis

Nii karmi ja rasket aega kui praegu pole kodutute kasside abistajad varem kogenud

Tänavatel on ka palju haigeid kiisusid, kes vajavad kiiremas korras inimeste abi. Üks võimalus selleks on pakkuda kassile enda juures ajutist hoiukodu.Shutterstock

Kodutuid kasse abistavatele MTÜ-dele on tänavune kevad iseäranis raske – seda nii kiisude hulka järjest paisutava beebibuumi kui ka eluspüsimiseks vajalike annetuste tuntava vähenemise tõttu. Mis saab edasi?

Esimesed märgid kevadisest beebibuumist on kohal – MTÜ-de vabatahtlikud saavad üha rohkem teateid tiinetest kassidest ja hüljatud kiisupoegadest, seda lausa pesakondade kaupa. Näiteks Paides tegutseva Paikassi ruumides on kaks emast karvakera iga hetk poegimas ning Pesaleidja kassitoast on esimesed beebid juba hoiukodudesse kolinud.  

“Põhilist kassipoegade hooaega me veel kardame, sest see tuleb tavaliselt aprillis-mais,” kostab MTÜ Tartu Kassikaitse vabatahtlik Liisi Toom. “Meie hoiukodud on juba viimastel kuudel olnud pilgeni täis, mistõttu oleme pidanud ära ütlema rohkem kui 50 kassile, kes tänaval päästmist ootavad.”

Sama mure kimbutab ka MTÜ Cats Help kiisusõpru. 

“Peame ka päris raskes seisus kasse tänavale jätma, sest neid ei ole kuskile panna,” kurvastab Cats Helpi vabatahtlik Evelyn Taaler. “Meil on hetkel teateid vigastatud kassidest, aga jõud ei käi lihtsalt üle. Sotsiaalmeedias inimesed küll haletsevad ja kõigil on kurb, aga kassidele oma koduuksi naljalt keegi ei ava.”

Nii Taaleri kui teiste MTÜ-de esindajate sõnul on see mõistetav – inflatsiooni ja Ukraina sõja tõttu tunnevad inimesed end senisest ebakindlamalt ega söanda oma õlule uusi kohustusi võtta. 

“Ilmselt ei taha inimesed lisakoormust juhuks, kui tuleb kolida-liikuda või kui hinnad veelgi tõusevad,” arutleb Liisi Toom. “Need on kõik mõistetavad hirmud ja looma võtmisel tuleb hinnata oma võimekust. Küll aga loodame, et inimesed on valmis andma ka kassidele võimaluse elule. Näiteks hetkel on meil kümmekond kassi, kes vajavad eriti kiiresti hoiukodu ja kelle tervis võib puuris veel halvemaks minna. Iga uue hoiu- või päriskoduga tekib meil ka ruumi uute kasside päästmiseks.”

Isiklik raha kasside heaks

Kasside elu ja heaolu nimel pingutavad mittetulundusühingud saavad tegutseda suuresti vaid tänu annetustele, mis kuluvad kiisude toidule, liivale, ravimisele, vaktsiinidele, sõidutamisele, kassitoa rendile ja kommunaalmaksetele. Aga kui juba varem oli raske ots otsaga kokku tulla ning näiteks loomakliinikud olid harjunud varjupaikade kasse võlgu ravima, siis tänavu on rahaline seis kordades hullem kui iial varem.

“Tavaliselt on märts-aprill rõõmsamad kuud, kuna inimestel on aasta alguse stress möödas ja kevadine rõõmsam olek suurendab annetuste hulka,” tõdeb MTÜ Pesaleidja juhatuse liige Katrin Paala-Vainola. “Nüüd pole sellist vahet aasta algusega tunda. Näiteks pole me isegi aprillikuu toiduraha kokku saanud, mis on harukordne, sest kassitoidu jaoks annetatakse tavaliselt kõige paremini.”

Ka Liisi Toomi sõnul on praegune olukord annetamist selgelt mõjutanud – mõnel päeval ei loovutata nende kiisude heaks mitte ainsatki eurot. Annetuste saamiseks korraldavad ühingud sotsiaalmeedias kampaaniaid – näiteks avaldatakse postitus mõne eriti raskes seisus kiisu kohta, kelle raviarve tasumiseks abi palutakse. 

“Oleme pidanud arvete tasumisega kahjuks venitama, kuni raha on kampaaniatega kokku saadud,” tõdeb Katrin Paala-Vainola. “Ja kui pole kokku saanud, oleme ise suuremaid annetusi teinud – me ei saa ju lõpmatult võlgu jääda, sest uued kassid vajavad ravi ja muidu meid ei teenindata.”

Liisi Toom lisab, et Tartu Kassikaitse vabatahtlikud panevad samuti isikliku raha mängu, et kütuse, kassitoidu ja muu vajaliku eest tasuda. See paneb omakorda suurema koormuse vabatahtlikele ja hoiukodudele.

“Loodame, et tuleb veel hea südamega inimesi appi, et seda koormust vähendada,” lausub Toom. “Siis saaksime kauem ja rohkem kasse aidata ning ise koormuse all mitte murduda.”

Annetused lähevad mujale

Ometi ei loovuta eestimaalased heategevuseks raha sugugi senisest vähem, vaid annetused liiguvad nüüd pigem Ukraina sõjas kannatanute suunas. Siinsetel kassidega tegelevatel MTÜ-del pole kahju, et ukrainlasi aidatakse, kuid ka nemad ja kassid ei suuda oma jõul toime tulla.

“Kui Ukraina kodutud loomad koguvad kümneid ja kümneid tuhandeid, siis Eesti loomad heal juhul paar tuhat,” kostab Evelyn Taaler. “Ühest küljest on see imeline – peabki appi minema ning on tore, et inimesed ei jää ükskõikseks. Aga vähemalt osagi toetusest võiks meie enda erinevatele heategevusorganisatsioonidele minna.” 

Katrin Paala-Vainola jääb Pesaleidjas valitsevast keerulisest ajast hoolimata lootusrikkaks ja usub, et ühel hetkel ei pea nad tasumata arvete pärast enam muretsema.

“Loodetavasti tulevad meie kiisud varsti inimestele jälle meelde ja nende empaatiavõime suureneb maailma koleduste tõttu,” ütleb ta. “Loodan, et lõpuks on Eestis lihtsalt rohkem inimesi, kelle jaoks annetamine muutubki tavapäraseks elu osaks nagu teistes heaoluühiskondades ning Pesaleidja ja teiste varjupaikade toetajaskond muutub seetõttu suuremaks.”

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.