Mis oli tuhandete suvitajate peamine sihtkoht 1930. aastate Narva-Jõesuus? Ei, mitte meri ja liivarand – hoopis üks kahekorruseline maja vaiksel Nurme tänaval. Miks küll?
Puuhoone omanikel, õdedel Bauermannidel oli nimelt erakordne vaatamisväärsus, mida õigusega kuurortlinna sensatsiooniks kutsuti – inimkeeli kõnelev harakas! Kusjuures linnu sõnavara ei koosnenud pelgalt üksikutest sõnadest, vaid tervetest lausetest ja naljakatest fraasidest.
Harakas sai majarahva kodulemmikuks 1930. aastate hakul, kui pere karjakoer ühel päeval metsast koduaeda naasis, verinoor linnuke lõugade vahel. Perepoeg Eevald päästis harakapoisi koera küüsist, pani puuri, ristis Jaaguks ja tohterdas terveks. Linnu paranedes hakati temaga ajaviiteks juttu puhuma ja igatsorti vigureid õpetama.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
