“Elu raskustest võid leida elu võimaluse,’’ tõdes Kätri Beljajeva viimastele aastatele tagasi vaadates. Nimeka koerte treenimise ja käitumise akadeemia lõpetanud naine ei unistanud kunagi koerakoolitaja tööst, vaid võttis mitme tuhande eurose koolitee ette hoopis oma lemmiku aitamiseks. 

Coco oli Kätri Beljajevale väga oodatud koer. Et neljajalgsele maksimaalselt pühenduda, ootas ta koera võtmisega, kuni tütar ja poeg olid juba suuremad. Valik langes Inglise kokkerspanjelile, sest ta on lubatud tõuomaduste järgi piisavalt väike korteris pidamiseks, meeldivalt aktiivne ning sõbralik nii laste kui teiste koertega. Viimane oli Beljajevale tähtis just oma töö tõttu. Olles kümme aastat töötanud fotograafina, keda tuntakse Portraits by Katery brändi järgi, oli Kätril koerast selge visioon ‒ sõber, kellega käiakse koos kõikjal, nii metsas matkamas kui stuudios kliente pildistamas. Lisaks oli naisel salasoov hakata koeraga ka näitusi väisama.

Kohalike kasvatajate abiga saigi ühest Lõuna-Poola kenneli värskest pesakonnast valitud pildi järgi kõige paljulubavama välimusega koer ning pere jäi kutsika saabumist ootama. Aga kui Coco lõpuks Eestisse jõudis, oli kohe aru saada, et temaga on midagi valesti ‒ ainukesed, kellest uus pereliige tänaval probleemideta möödus, olid koertega inimesed. Kõik lapsed ja üksi liikuvad täiskasvanud said lähenedes kaitsvat urinat kuulda. Beljajeva ega teised ei osanud seda aga ohuna näha.