Tavaliselt arvatakse, et kass nurrub, kui tunneb ennast hästi, on rõõmus ja rahul. Tegelikult võib sellel olla palju eri põhjuseid – loom nurrub ka siis, kui tal on valus, hirm või ta tunneb ärevust.

Zooloogi ja Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõuniku Kaja Lotmani sõnul algas inimese ja kassi tihe kooselu tõenäoliselt seoses põllumajanduse arenguga. Kassid hoidsid närilisi viljast eemal, kuid ise seda ei söönud – see oli inimkonnale ellujäämiseks oluline. Tänapäeval on kassi ja inimese suhe muutumas. Lotmani teatel on kodukassi mõistmiseks tehtud küll mitmeid teaduslikke uurimistöid, kuid väga palju on jäänud veel ikka saladuseks. 

Lotman peab kasside üheks põnevaimaks oskuseks nurrumist, mille mehhanismi on uuritud pikalt. “Praegu arvatakse, et sellise heli tekitab kassi kõris asuv lihas, mis liigutab kokku tõmbudes häälepaelu ümbritsevat osa,” rääkis ta. “Õhk vibreerib iga kord, kui kass hingab nii sisse kui ka välja, ning tulemuseks ongi pehme põrin.” Lotmani sõnul on veel üsna ähmane, mis täpsemalt nurrumise valla päästab, kuid ilmselt on selle taga ikka mõni ajuneuron. Aga mis neuroni käivitab, on tallegi teadmata. Vilunud kassieksperdid on arvamusel, et kassid nurruvad eri põhjustel.