Jõuate pärast pikka tööpäeva koju ja leiate koera nurgas konutamas, pilk maha pööratud. Kas ta on solvunud, et jätsite ta terveks päevaks üksinda? Või hoopis häbeneb, sest on vahepeal mõne pahandusega hakkama saanud? Uurime koos, mida koer sellises olukorras tunda võiks.

Kui koerad on rõõmsad, hirmunud või ärevil, liigitatakse need emotsioonid esmaste tunnete kategooriasse, sest on otseselt seotud hetkesündmustega. Näiteks võib koer rõõmustada peremehe kojusaabumise üle või tunda hirmu loomaarsti kabinetti minnes – mõlemal juhul püsivad tunded vaid niikaua, kui konkreetne olukord kestab.

Inimestele on lisaks eelnimetatud emotsioonidele omased ka keerulisemad tunded, nagu näiteks häbi, uhkus või solvumine. Selliseid tundeid nimetatakse teisesteks, sest need on reaktsioon meie esmastele emotsioonidele. Näiteks peremehe rõõm koera sportlike saavutuste üle muutub ajapikku uhkuseks ja vihast mürgise kommentaari üle saab ajapikku solvumine. Nii on teiseste emotsioonide tundmine seotud meie võimega olukorra peale tagasi mõelda ning seda oma peas analüüsida.