Aastal 1998 näitasid Ungari teadlased oma töös esmakordselt, et koerad mõistavad, kui inimene millelegi käega osutab. Koer istus koos omanikuga katseruumis ning tema ette asetati kaks kaussi. Neist mõlemasse oli peidetud maius, aga ühes kausis oli see koerale kättesaamatu. Kausside vahel seisis katse läbiviija, kes lõi koeraga silmsideme ja osutas käega kättesaadava maiusega kausile. Seejärel lubas koera omanik loomal kausside vahel valiku teha. Kui koer valis kättesaadava maiusega kausi, võis ta sealse preemia nahka pista. Uuringu tulemused näitasid, et koerad läksid tõesti tihedamini selle kausi juurde, mille poole katse läbiviija oli osutanud, kummardanud, noogutanud või lihtsalt pead pööranud.

Hilisemad teadustööd on selle uuringu tulemusi kinnitanud ja ka täiendanud. Minagi näitasin koos kaasautoritega ühes töös, et koerad mõistavad käega osutamise žesti must-valgelt videolt. Uuringutes on osalenud teisigi koeri peale täiskasvanud perelemmikute. Näiteks on leitud, et isegi koerad, kellel on olnud elu jooksul vähe kokkupuuteid inimesega, mõistavad käega osutamise tähendust. Kutsikad õpivad selle žesti ära mängeldes ega vaja selle mõistmiseks erilist treeningut. See kõik annab alust arvata, et vähemalt osaliselt on tegu kaasasündinud oskusega.

Kavalused toidupoolisega