Töö kelgukoerte giidina Põhja-Jäämeres asuvatel Teravmägedel kätkeb endas mitmeid ohtusid, ent Kaisa Rebane peab seda ideaalseks ametiks. Vähemalt temale sobib see suurepäraselt.

Loomad on Kaisa (34) elus alati olnud tähtsal kohal ning ta on tundnud huvi nende käitumise ja õpetamise vastu. “Väiksena suvel maal viibides olid lahtiselt jooksvalt külakoerad mu parimad sõbrad, kellega koos õppisin ujuma ja lippasin mööda metsi ringi,” meenutab ta. Teiseks armastuseks on alati olnud loodus. “Mulle meeldib palju vabas õhus liikuda ja füüsiliselt aktiivne olla,” selgitab ta. 

Nii juhtuski, et füsioterapeudiks õppinud Kaisa tundis üsna kiirelt, et see eriala pole ikkagi talle mõeldud. Mõnda aega proovis ta kätt ehitusalpinismis, tehes köiel rippudes erinevaid ehitus- ja hooldustöid. Kuna kõrgtöid tehakse peamiselt suvisel hooajal, oli talviti vaba aega küll ja veel. Ühel niisugusel talvel läbis Kaisa Peraküla-Ähijärve 800-kilomeetrise matkaraja ning sai kinnitust, et täpselt niisugust elu ta tahabki kogu aeg elada — pidevas liikumises.