Reelika Voitk teadis rohkem kui pool aastat, et neli liivahiirt, kelle ta loomapoest soetanud oli, on kõik isased ja seetõttu võis neid rahumeeli kokku lasta. Kuni ühel päeval leidis ta puurist pesakonna imetillukesi abituid hiirepoegi – üks isane liivahiir pidi järelikult hoopis emane olema.

Laive Koitve ostis endale samuti loomapoest kaks isast deegut. Kui üks neist suri, tõi naine allesjäänud Rikile uue deegu seltsiks. Mõistagi isase. Aga umbes aasta hiljem tõi Riki ilmale neli järglast – see tähendas, et viimane deegu oli tõepoolest isane, ent kaks varasemat mõlemad hoopis emased.

Selliseid näiteid on jagada paljudel loomasõpradel, kelle hiired, rotid, hamstrid, merisead või teised närilised ootamatult teisest soost olevaks osutuvad. Üllatus saabub tavaliselt poegade näol, kelle tulekut ei osata kuidagi oodata. Eriti veel siis, kui soo määrajaks oli olnud usaldusväärne loomaarst või loomapoe müüja.